Möödunud on kakskümmend viis aastat ajast, mil Tallinnasse kogunes tuhat last üle Eesti kõikidest maakondadest, et panna alus uuele rahvuslikule traditsioonile – Eesti laste murdelaulu ja-luule päevadele. Oli esimene aasta, mil meie maal ei olnud enam võõrväe sõdureid, saja seitsmeteistkümnes kihelkonnas võis nüüd vaba Eesti laulu hõisata iga suu. Oli aga ka aasta, mil tajuti esimest korda teravalt iseolemise tõelist raskust.
