Eesti inimesed olla jäetud omapäi. Kalev Vilgats meenutab oma tsiviilkaitseteemalises arvamusloos (“Rahvas omapäi”, PP 9.03) kerge nostalgiaga nõukogudeaegset noorust, kus justkui suur ja vägev tsiviilkaitsesüsteem oma tsiviilisikuid ähvardava tuumasõja õuduste eest tublisti kaitses. Kui vaadata samas artiklis toodud numbreid – 1993. aastal oli meil nõukogude pärandina paberil kirjas umbes 73 000 varjendikohta –, siis seda elanike arvuga võrreldes tuleb tõdeda, et Titanicul oli päästepaatide arvuga kõik suurepärane. Patt oleks nüüd öelda, et probleemi pole, kuid kas see on ebapiisavas betoonitud istekohtade arvus, vajaks täpsustamist.
