Kuidas tekkisid Pärnu linnapilti pealtnäha peremehetud maatükid, ei ole selge. Ühes võiks küll kindel olla, et enne 1940. aasta riigipööret ei tuntud Pärnus riigimaa mõistet. Vastupidi: Pärnu linn oli Eesti riigi järel valduste suuruselt teine maaomanik. Linna palgal oli koguni kaks metsaülemat ja linnale kuulus nii omaaegseid mõisaid kui talusid. Miks pärast Eesti taasiseseisvumist ei tagastatud munitsipaalomandisse kogu kunagist linnale kuulunud maafondi, ei ole samuti selge. Küll aga paistavadki maareformi tulemused nüüd siin ja seal silma ning avanev vaade ei rõõmusta.
