Eelmisel neljapäeval sai mulle selgeks, kuivõrd au sees on lindude hulgas eakad hallid lepad. Piki jõekallast jalutades jäid mulle kõigepealt silma salutihased, kes vahetpidamata poegadele eri toonides röövikuid tassisid. Ja röövikuvaru ei saanud otsa. Ligemale poolesaja meetri kaugusel toimetasid poegi toita põhjatihased ja nende külje all kohe rasvatihased. Kõigil olid pesad ehitatud halli lepa sisse. Leppa austasid ümbruskonna kuldnokadki, kelle häälekad tibud pidevast isust valjult teada andsid.
