Tšellist Silvia Ilves on naine, kes ei jäta ilmselt mitte kedagi külmaks. Need, kes teda laval esinemas näinud – kas siis klassikalist muusikat mängimas või elektritšellost rokihitte välja võlumas –, teavad, et ta on üks ütlemata kirglik muusik. Ja need, kes on Silvia tegemistega kursis vaid kollase meedia veergudelt, võivad tõdeda, et oma eraelus on ta samasugune tulesäde. Särtsakas, kuum ja ohjeldamatu, nagu vulkaanist purskuv laava. Nüüd on Silvia oma loo pannud raamatukaante vahele ning võib öelda, et ta kisub teoses „Mina, Silvia“ end emotsionaalselt alasti.
