Oli 5. mai 1896, kui kella 9 paiku hommikul Põltsamaa kiriku juurde kogunenud rahvamass pilkava naeru ja mõnitavate hüüetega nelja pastorit, mõisnikke ja neid saatvat politseieskorti Viljandi pristaviga eesotsas vastu võttis. Mõne hetkega murti läbi raudkettidest ahelate ja jämedate köite, mis olid tõmmatud toekate postide otsa kirikuuksi ning kooriruumi varjama. Tormati vaimulikkude kallale. Politsei ei suutnud neid aidata. Pastorid suruti kaugele eemale, neid loobiti kividega, löödi rusikatega, kuni nad häbiga oma kalessidesse hüppasid ja minema kihutasid. Rahvas ei läinud laiali. Jäi vaimulike vimkasid kartes kiriku juurde vahti.
