„Alguses toimisin nagu robot – ärkame, peseme, sööme, paneme riidesse, läheme autosse ja lasteaeda. Proovisin alati hommikuti lastega rääkida millestki toredast. Kõik päevad olid ühesugused, see aitas mul rajal püsida,“ jagab oma lugu üksikisa Kaarel.
