„Me elasime enne Viimsis. Oleksime igal hommikul lapsed pannud tagaistmele, viinud kooli, võtnud peale, viinud trenni – sujuvalt päriselust mööda. See tundus loogiline ja mõnus. Aga kui viia lapsed hommikul kesklinna kooli käekõrval metrooga ja näha asju, mida siin olles ei oleks näinud, siis see tundus põnev ja huvitav,“ räägib Stig Rästa saates „Hommik Anuga.“
