Tubli kolmveerandi oma ajast, kui magamine maha arvata, suhtleme teiste inimestega. Kaaskodanike hulk, kellega päeva jooksul kokku puutume, on nii suur, et õhtuks oleme tavaliselt inimestest juba väsinud. Tänapäeva inimene on ümbritsetud teistest mitu korda rohkem kui näiteks poolsada aastat tagasi, aga teistpidi tundub ta olevat rohkem üksik kui kunagi varem. Kui palju tuntakse linnas oma naabreid? Kui vastuvõtlik ollakse kaasinimese murele? Kui palju mõeldakse üldse kaaskodanikele?
