Tartu maakohus leidis, et Pruunsilla ja Humala vahel oli usaldussuhe: nad olid mõttekaaslased ning sama erakonna liikmed, kes olid huvitatud nii Eesti kui ka kohaliku elu edendamisest. Meestel olid ühised poliitilised vaated ning neile meeldis arutada poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel. Samas leiab kohus, et süüdistatuid võis pidada sõpradeks, kuid mitte südamesõpradeks.
