„Ma kangestusin. Mu käed ja jalad ei kuulanud enam sõna,“ meenutas ihukaitsja, kes avastas Kuntsevo datša söögitoa põrandalt okse ja uriini sees lebava Jossif Stalini. Verise diktaatori surm 5. märtsil 1953 tähistas ühe ajastu lõppu, kuid jättis maha rohkem küsimusi kui vastuseid. Kas tegu oli loomuliku surmaga või hoopis mõrvaga?
