„Kui teispoolsus on olemas, anna sellest mulle märku,“ palus Raina Kiviselg korduvalt vanaema Virvelt ehk Kihnu Virvelt. Täpsustades kohe: „Aga mitte nii, et ma ära suren hirmust! Annad vaikselt märku, küll ma aru saan. Mingit kuradima laternat liikuma ei pane, eks, muidu ma mõtlen, et olen lolliks läinud.“
