Valitsus esitleb metsa- ja looduskaitseseaduste muudatusi kui tasakaalukat kompromissi majanduse ja looduse vahel. Lähemal vaatlusel osutub see aga mitmekihiliseks silmamoondustrikiks, kus protsentidega žongleerides müüakse avalikkusele kindlustunnet, millel puudub nii loogiline sisu kui ka teaduslik alus.