Oma mahukas sajanditepikkuses rahvaluules eestlased armastust kordagi ei maini. Pole ka ime. Eesti kirjakeelde jõudis sõna „armastus“ alles 1739. aasta piiblitõlke kaudu. Kuid seda tunnet, vähemalt tänapäevases mõttes, talurahvas tõesti ei tundnudki. Kiimalust ja seksihimu küll ehk nagu ütleb Johann Christoph Petri: „Kiimalus on eestlaste keskel valitsev ebavoorus. Nad orjavad teda väga ja vast enam tooremal kujul, kui ükski teine Euroopa rahvas.“
