Eestil on vaja hoolivaid inimesi? Muidugi. Ja kaasavaid, sallivaid ning avatuid ikka ka. Justkui me seda ei kuuleks hommikust õhtuni. Sellist sõnavahtu oskab toota iga kirjaoskaja inimene. Mis motiividel Kaimar Karu seda teeb, jääb segaseks, aga see pole ka eriti oluline, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
