Ma tahaksin, et töökaaslased küsiksid minu käest, kuidas mu lastel ja lapselastel läheb, ütleb Marika mulle meie kohtumise lõpus. Ma tahaksin neile rääkida, kui toredad nad on. Kui tublid mu lapsed on. Kuidas ma neid armastan. Aga töökaaslased ei küsi. Nad teavad, et mu lapsed ja lapselapsed on kurdid, ja arvavad vist, et säästavad mind vaikimisega. See teeb mulle haiget, see nende vaikimine.
