Mulle üldiselt meeldib kunst, mis võtab mingisuguse traditsioonilisema vormi ja hakkab sellel natuke käsi väänama. Aga ei vääna päris liigestest välja, vaid jätab objekti ikka teovõimeliseks. Maria Faust Sacrum Facere «Marches Rewound & Rewritten» millegi sellisega tegeleb.
