1963. aastal Narva-Jõesuu sanatooriumis tööle asunud ja seal 2008. aastani töötanud kultuurijuht Helju Varblane mäletab mitmeid eredaid seiku, mis seal töötatud aastate jooksul ette tuli: küll ajakirjanik, kes tahtis näha tõelisi kolhoosnikke, küll näitlejanna, kes nõudis suuri lillesülemeid, aga ka kaduma läinud rühmaliige, kes toodi Peterburis kiirabi autoga ülejäänud grupile järgi.
