Eestlane ei osta pildiraamatuid, eriti neid, mille illustratsioone saab liigitada kunstiväärtuslikeks, väidavad kirjastajad nagu ühest suust. Ostja kurtvat, et need raamatud on kallid, pildid moonutavad tegelikkust ega ole «nunnud» ja laps peab raamatust ometi midagi lugema ka! Viimasele väitele vastu vaidlemise pattu ei söanda hingele võtta. Aga kuidas oleks, kui õpiks ka pildimaailma «lugema» ja selle mitmekihilisust lahti mõtestama? Nagu klaverimängu omandamine ilma klaverita, nii on ka pildiraamatuharidust raske saada ilma pildiraamatuid vaatamata.
