TikTokis kampaaniat teinud Călin Georgescu keeras Rumeenia poliitika pea peale, kui sai üllatuslikult presidendivalimiste avavoorus enim hääli, kuigi arvamusküsitlused ennustasid talle ligi viieprotsendist toetust.
Rallisõitja Ott Tänak on ilmselt Eesti kõige menukam sportlane, sest suudab kümned tuhanded kaasmaalased nädalavahetuste kaupa enda võidusõidu külge haakida. Kui Tänak võidab, on rallisõpradel tuju hea. Kui ei võida, siis ei ole.
Viis aastat tagasi hädalahendusena Euroopa Komisjoni etteotsa paisatud Ursula von der Leyen on koondanud enda kätte enneolematu mõju, kuid tema lootus hoida järgmisel poolkümnendil Euroopa ühtsust saab olema paras pähkel.
Vanad põlevkivijaamad on oma aja nii moraalselt kui ka tehniliselt ära elanud. Eesti pole aga ehitanud uusi elektrijaamu, millega kodumaist majandust ja kodusid elektriga varustada.
Pärnumaa tublisid tegijaid, olgu nad siis võimekad ettevõtjad või tegusad vabaühendused, on aastaid märgatud ja eri konkursside raames auhindadega esile tõstetud. 2020. aastast on Pärnumaa arenduskeskus korraldanud ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda siduvat ühist tunnustusüritust “Pärnumaa tegijad”, eesmärgiga lähendada omavahel ettevõtluses ja vabaühendustes tegutsejaid.
Eesti suudab end kaitsta ja on usaldusväärne investeerimiskoht – säärase sõnumi vormis peaminister Kristen Michal mõni aeg tagasi finantssektoris töötavate inimeste ees seistes. See on Eesti sõnum maailmale, aga ka siinsetele elanikele.
TEATEREndlas kl 12 kogupere lastekas «Ükskord ühes paigas» (suures saalis), kl 19 «Tõde ja õigus V» (Küünis).
Mida peab üks kirik tegema, et temast hakatakse meediaruumis äärmuslikumatel juhtudel rääkima kui Vene julgeolekuteenistuse filiaalist? Heidame pilgu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) varjatud ja varjamata mõjutustegevustesse, mis nad viimasel paaril aastal on Eesti sisejulgeolekuasutuste pihtide vahele viinudarticle[data-article-id="7339868"] .article-superheader__container { background: transparent; } article[data-article-id="7339868"] .article-superheader__background::after { opacity... Читать дальше...
Indrek Hargla mõrvalood Juhan Liiviga, «Kriminaalse raamatukogu» viies raamat, on üks igati lustiline krimilugemine, kui jutukogu muheda ja ajastuhõngulise keelekasutusega kaasa minna.
Osa sellest teosest sattus minu kätte luuletaja Johnny B vahendusel Tartus juba troostitul ja pimedal nõukaajal samizdat’i väljaandena – A4-lehtedel kirjutusmasinal paljundatuna ja inimeselt inimesele levitatuna. See oli siis vene keeles.
Andrus Kivirähkil (temast on saamas rubriigi tsiteerituim autor) oli lugu Eugen Maazickust, kes tahtis saada tooliks.
Produtsent-muusikute Mart Avi ja Ajukaja ehk Raul Saaremetsa esimene ühine kauamängiv «Death of Music» mängib juba alates nimest lustlikult stereotüüpide, nootide ja biitidega, on vaba ja loomuliku kulgemisega. Leebet irooniat kumab läbi muidugi rohkem kui kord, aga see on selline eluterve iroonia, mida saavad lubada nii enda kui üldiste trendide aadressil ainult need, kes on jõudnud teatavasse küpsesse staadiumi. Eesti alternatiivmuusika kaks olulist tegijat Avi ja Saaremets on mõlemad kindlasti selles etapis.
Teate, mina neid Esko-vendasid hästi uskuda ei taha. Nad võivad oma debüütfilmis «Mind on kaks» küll jutustada loo sellest, kuidas nad kaksikutena 1990ndate lõpus sündisid, emalt kingituseks kaamera said ning täiskasvanuks saades filmi tegema hakkavad, ent mina usun hoopis, et Eskod loodi geneetilise salaprojektina, mille Tallifornia produtsendid Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid kuskil varjulises laboratooriumis kokku küpsetasid.
Tark ju ei tormavat. Eesti underground’i põhikangelased Ajukaja (Raul Saaremets) ja Mart Avi ei tormanud ja tegid plaati 13 aastat. See on peaaegu et mütoloogiline mõõtkava. Aga tasus ära.
Kadri Land on endine Tallinki tippjuht, kuid ka endine ajakirjanik, õppejõud ja Loviisa tuumaelektrijaama koristaja. Suure osa elust on ta veetnud välismaal. Nüüd vastutab ta kliimaministeeriumis asekantslerina strateegia, kriisijuhtimise ja innovatsiooni eest ning juhib Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Nordica nõukogu.
Mõnus talveilm, mis tõi läinud nädalal lund ja kargust, ei jätnud kedagi ükskõikseks. Rõngassarvelised kihnu maalambad – karja isa Luis ja tema poisid – võtsid talve teretuseks kenasti rivvi. Punahundid traavisid lumises aedikus tavapärase erksuse ja kergusega. Amuuri tiiger Danuta aga nautis lumel lesimist.
Tallinnas avati reedel suure pidulikkusega Vanasadama trammitee, trammid hakkavad seal inimesi sõidutama pühapäeval, 1. detsembril.
Allahindlused mängivad inimpsüühikale, kuid kaupmeeste huvid pole kunagi heatahtlikud.
Teisipäeval tähistati taas kodanikupäeva ning nimistusse, kus ees ootamas juba 21 aktiivset kodanikku, lisandus aasta kodanik 2024, kelleks on Iti Aavik.
Reedel avaldati Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu näitaja: –0,7 protsenti. Osa eksperte näeb selles majanduse põhja kättejõudmist, osa kasvu, osa aga teeb juba ennustusi uueks aastaks.
Kümned tuhanded inimesed kogunesid Gruusia pealinnas Thbilisis ja mujalgi linnades meelt avaldama, kui peaminister Irakli Kobahidze oli neljapäeval teatanud, et riik peatab kuni 2028. aasta lõpuni Euroopa Liiduga ühinemise püüdlused ELi-poolse «solvangutelaine» tõttu.
Siin kopsitakse, seal saetakse, mehed viivad laudu majja, mässavad tööriistadega, keegi turnib ronida tellingutele ja sealt edasi poolenisti plekiga kaetud katusele. Lõuna-Järvamaa metsapadrikutes Rassi külas asuvas Vanapagana metsamajas ja selle lähedal on viimastel kuudel kihanud kui sipelgapesas.
Eksib see, kes arvab, et Paide Maksimarketist diagonaalis üle Pärnu–Rakvere maantee tekkinud valguslahendus on jõulukaunistus või mõeldud liiklejate rahustamiseks. See on Škoda roheline värv, logod ja kujundus, millega uus autoesindus annab teada, et on valmis uksi avama.