Tänapäeva lahinguväljal ei jää isegi rongid enam analoogajastusse – Putini soomusrongid saavad nüüd silmad pähe. Tehisaru abil töötavad masinnägemissüsteemid peaksid tuvastama õhus lähenevaid droone ja andma märku, enne kui on liiga hilja. Kuid rongid liiguvad endiselt raudsetel radadel, mida saab ette ennustada ja sihtida. Kuidas mõjub automatiseerimine, kui keskkond on täis visuaalseid häireid ja vaenlane kasutab elektroonilist segamist? Arendajad ei varja, et süsteem pole veel valmis, kuid lootus on, et see annab kasvõi mõne sekundi võrra rohkem aega reageerimiseks. Kas selline tehnoloogiline kiirpaik aitab aeglaseid kolosse ellu jätta? Või on rong juba sihtmärgina määratud kaduma?
