Kujutage ette süsteemi, mis näeb droonist kurikaela kümne kilomeetri kauguselt, suudab seda segada, piiri taha tagasi ajada, ja kui vaja – hävitada. Just sellise tehnoloogilise müüri rajab Poola oma idapiirile, et kaitsta end üha nutikamaks muutuva õhuohu eest. Droonide maailm pole enam tulevik – see on praegune lahinguväli, kus pisikesed seadmed võivad põhjustada tõsist kahju. Poola vastus on kihiline ja nutikas – see kombineerib silmad, kõrvad, signaalihäirimise ja relvad üheks tervikuks. Kuid miks kulutab üks Euroopa riik miljardeid pealtnäha nähtamatule ohule? Ja kuidas see kõik sobitub laiemasse strateegilisse pilti?
