Puid ja põõsaid katab muinasjutuliselt kohev lumi. Kui vaid jaguks mahti seda imetleda. Jalge all see puuder enam muinasjutuline pole: iga samm on sekundi murdosa jooksul vaja läbi mõelda, et püsti püsida. Selja taga valitseb pimedus, ees vilgub üksik punane tuluke. Vaikne ja ilus on, aga küljes pistab, kui jalgel taarun.
