Tehisaru kirjutab luuletusi, saadab meelaid õhtuseid sõnumeid ja kuulab muresid – ning miljonid inimesed vastavad talle tunnetega. Mõni on isegi kihlatud oma digitaalse kaaslasega, uskudes, et side on tõeline. Teadlased aga meenutavad, et nende vestluspartnerite taga ei tuksle süda, vaid töötavad algoritmid. Aju-uuringud näitavad, kui sügavalt on armastus seotud keemia ja närvivõrgustikega, mida masinal ei ole. Samas uuritakse juba tõsimeeli, kas tuleviku süsteemid võiksid kunagi midagi enamat kogeda. Kus lõpeb veenev imitatsioon ja algab päris tunne? Ja kas me üldse oskame vahet teha, kui see piir ühel päeval hägustub?
