Ligikaudu viis sajandit tagasi toimunud inkade rituaalsed laste ohverdused on seni olnud tuntud peamiselt koloniaalajastu kroonikate vahendusel. Nüüd on nelja Andide kõrgustikust leitud noore tüdruku mumifitseerunud säilmed võimaldanud teadlastel vaadelda seda praktikat otseste arheoloogiliste tõendite kaudu. Kompuutertomograafia uuringud paljastavad detaile, mis seavad küsimärgi alla varasemate kirjelduste täpsuse. Kas ajaloolised allikad idealiseerisid ohvreid või peegeldasid need hoopis omaaegseid arusaamu täiuslikkusest? Uued leiud viitavad nii rituaalsele vägivallale kui ka võimalikele surmajärgsetele toimingutele. Mõningad tulemused kinnitavad kroonikute väiteid, teised aga kõigutavad neid. Millise pildi joonistab teaduslik analüüs inkade ühest olulisemast tseremooniast?
