„Järgnes vaikus. Igaüks ootas, et mõni teine midagi ütleb. Üksikult olid kõik end viimaseil päevil läbi katsunud, kuhu ja kelle poole mõtted suunduvad, kuid surnute tagasitulek – selle tagasituleku soovitavus – jääb ikka keeruliseks ja raskeks asjaks. Ausalt öeldes pole seda soovitavust õigupoolest üldse olemaski; see on eksitus ja lähemal vaatlusel niisama võimatu kui asi ise, nagu kohe selguks, kui loodus kordki võimatust võimaliku teeks. Ja see, mida me leinaks nimetame, pole võib-olla nii väga valu selle pärast, et võimatu on surnut jälle elavana näha, kui valu selle pärast, et me seda üldse ei suuda soovidagi.“
