Füüsikalises maailmas eksimist ei ole. Seega ei ole selles matemaatilises fantaasiamaailmas ka pattu ega patukahetsust, sest need arhailised mõisted on seotud inimliku ekslikkusega. Seetõttu pole ka eksistentsiaalsete küsimuste juures füüsikast mitte mingit abi. Inimelus on ekslikkus samas täiesti keskne. Kui rookida ühiskondlikust debatist välja kõik, mille üldstruktuur on „nemad eksivad“, siis ega sinna eriti midagi järele ei jääkski. Füüsikast on tihti abi, et selgitada, kuidas keegi eksib. Aga see eeldab ju, et maailmal, vähemalt mingil osal sellest, on võime eksida.
