Tanel Saare tõlgendus Priit Pärna kolmekümne aasta tagusest animafilmist «Eine murul» ei paista esmapilgul silma kuigi aktiivse kontseptuaalse kaasaloomisteravusega. Kahe nii erineva meediumi kõrvutamine, nagu seda on Pärna kahemõõtmeline joonisanimatsioon ning lihast ja luust näitlejate läbielamise toel animeeritud teatrilava, tundub idee tasandil intrigeeriv eksperiment.
