Valija Zincki uljas lasteraamat «Draakoni ärkamine» hakkas mulle tõeliselt meeldima alates sellest hetkest, kui kummalisest «kivist» (tegelikult munast) koorus draakonipoeg, kes osutus ühest küljest väga nunnuks, sest see tuletas mulle meelde tibupoegade koorumisi, mida elus olen näinud... Teisalt hakkas ta kasvama ning tema sees oli suur tarkus ja headus, iidne mälu ja kokkusaamine - ei millegi vähemaga kui - kogu maailma valgusega.
