Kuidas teha sügavalt religioosset filmi, ilma et see mõjuks religioossena? Režissöör Edward Berger teab, sest just seda tema «Konklaav» on: see ei küsi küsimusi katoliku kirikut kummitavate skandaalide või tagurlikkuse kohta, ka ei kõnele see Jumala olemisest või mitteolemisest, vaid pakub esteetilist vaatemängu, mis toimub suuresti ühes ruumis, mis juhtumisi on püha. Nii lihtne see ongi.
