Sigade Aafrika katku ja keeruliste majandusolude tõttu on sealihaga varustatuse tase olnud juba 10 aastat loodetust väiksem ja puuduolev liha on tulnud importida. Kas me tulevikus sööme pühade ajal ikka Eesti sealiha või saabub jõulupraad meile hoopis euroliiduvälistest riikidest, kus selle hind on soodsam?
„Kõigele tuleb alati vastata heaga,“ meenutab Richard-Erik Järvi oma isa Raivo Järvi olulisimat õpetust.
Ratsuritäht või hoopis amarüllis? Nende kahe nimega on mõningane segadus. Kuigi lähedalt suguluses ja küllalt sarnased, on need kaks siiski erinevad taimeperekonnad.
Inglastel on mitmeid maitsvaid traditsioonilisi jõulutoite. Lisaks mitu kuud varem valmis tehtud ja alkoholiga immutatud puuviljakeeksile leiab huvitavaid roogasid, nagu põrsakesed teki sees ehk peekonisse keeratud sealihavorstikesed (Pigs in Blankets), hakitud kuivatatud puuviljadest täidisega pirukad (Mince pies), jõulupuding, rostbiif, täidetud kalkun või hani, jõhvikakaste, Yorkshire’i pudingud, vürtsikas punane kapsas – kõik need brittide jõuluklassikud on tänapäeval pühade ajal laual ka paljudes riikides.
Tänavu aprillis regionaal- ja põllumajandusministriks tõusnud Piret Hartman ei ole kabinetis istuv ametnik, igal nädalal on tal mõni pikem maalesõit ees. Kui Maa Elu talle läinud töönädala lõpul helistas, et ümber saav aasta üheskoos kokku võtta, vastas minister vaikse automüra taustal: „Olen just Mäeküla kõrtsi juures, kuni Tallinnani on aega rääkida küll.”
Kuigi jõulutoidud on ühelt poolt väga traditsioonilised, on igal perel oma lemmikretseptid, mida alati tehakse. Samuti satub jõululauale igal aastal toite, mida just sel pühadeajal soovitakse katsetada.
Kuna toiduainete hinnad on Eestis märgatavalt tõusnud, otsustasime koos fotograafiga ette võtta reisi Lätti Salacgrīva linna. Pärnust umbes tunnise autosõidu järel jõudsime sealsesse Maximasse, et uurida järele, kui palju maksavad leib, sai, piim ja muud tooted.
Isetehtud pasteet on jõuluaja pärl – maitsev ja koosneb täpselt sellest, mida potti lisad.
Pajumäe talu peremehel Viljar Veidenbergil on seljataga pöörane aasta. Kui mullu oli ta jõulude eel kindel, et Pajumäe talu lõpetab tegevuse, saab ta tänavu minna pühadele vastu rahuliku südamega: tehtud otsused ja tarbijate toetus päästis Eesti ühe armastatuima mahetootja.
Aasta viimases Fookuses leiab akadeemik Agu Laisk, et vähemalt lähiajal ei saa põlevkivienergeetikast loobuda, looduskaitsja Farištamo Eller väljendab looduskaitsjate õigustatud muret kliimaministeeriumi tegevuse üle ning keskkonnatrendide vaatleja Jaak-Kristian Sutt ja toimetaja Mihkel Kunnus soovitavad inimkonna kompleksprobleemist tervikpildi saamiseks jälgida veebisaiti The Great Simplification.
Mootorsõidukimaksu kehtimahakkamine on nüüd juba kiviga visata ning seetõttu on elavnenud nii uute autode ostmine kui ka kasutatud autode müük. Igal juhul tuleb teada, millal autode aastamaks rahakotti mõjutama hakkab.
Pakiroboteid ja -automaate arendava ja tootva tehnoloogiaettevõtte Cleveron tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks nimetati tänavu kevadel taanlane Per Klavsen, kes võttis käsile ettevõtte kasumlikkusele suunamise. Nüüd võib öelda, et see on õnnestumas.
Valge Maja süüdistas kolmapäeval vabariiklasi poliitikaga mängimises ja hoiatas, et presidendiks valitud Donald Trumpi vastuseis rahastamisleppele ohustab ebastabiilsusega kogu riigis.
Uurisime põllumeestelt, mida jäävad nad meenutama aastast 2024.
Selle aasta jõulude eel on trendikas sülti keeta. Selles pole vähimatki kahtlust, veendusin kuu esimesel ja teisel nädalal Pärnu turul ning poodides süldi valmistamiseks seakooti ja -jalgu otsides. Võttis päris mitu ostlemisretke, kui lõpuks kõik vajamineva leidsin.
Lux Express soovib, et Tallinn linn annaks Tartu maanteelt Tallinna saabuvatele kaugliinidele lisapeatuse koha südalinnas. Linnavalitsus ei taha sinna peatust anda, sest see ei vastaks liiklusohutuse nõuetele.
Samal ajal kui riik otsib kärpekohti, on ministeeriumid loonud uusi asekantsleri positsioone. Tippjuhtide lisandumise kulud peavad ministeeriumid katma olemasolevast eelarvest, loodavaid kohti põhjendatakse suurema vastutuse ja valdkondade prioritiseerimisega.
800 meetri distantsi olümpiavõitja Keely Hodgkinson ei tee enam saladust sellest, et tahab purustada alates 1983. aastast Jarmila Kratochvilovale kuuluva vanima jooksualade maailmarekordi.
JäärSõpradega või mõnes muus rühmas aega veetes lõbutsed täiel rinnal. Mida suurem punt, seda rohkem nalja!
NÄITUSPärnu muuseumis püsiekspositsioon «11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast». Suurpõgenemise 80. aastapäeva mälestusnäitused: pagulaskunstnik Mart Oru näitus «Kunstnik kolme kodurannaga». Fotonäitus «Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu kadunud südalinnad». Avatud T–P 10–18.
Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev (73) on kogenud omavalitsusjuht, kes plaanib pensionile minna, aga osaleb täie auruga kolmandas fosforiidisõjas.
Kakskümmend aastat Viljandi kutsehariduskeskust juhtinud Tarmo Loodus kirjutas sotsiaalmeedias, et vaatamata loosungile «Kutseharidus on majanduse vereringe» ei ole see ilmselt riigile oluline.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo pakkus välja idee võtta ajateenistuses vaheaasta, kus keskendutakse instruktorite väljaõpetamisele. Kuigi täpset plaani veel pole, peavad eksperdid muutust vajalikuks.