Kui võistlusareenil sai kõik tarvilik tehtud, siirdus umbes 20pealine eestlaste seltskond 600 meetri kaugusel asuvasse Concordia Grill Bar & Bistrot nimelisse puhvetisse Henry Sildaru hõbemedalivõitu tähistama.
Rohkem kui 1000 Keenia kodanikku on meelitatud Vene vägedesse võitlema, selgub Keenia parlamendile esitatud luureraportist.
„William Blake’il on kuulus luulerida „the mind-forg’d manacles I hear“ – meid kammitsevad mõtte taotud rauad,“ ütles Vikerkaare peatoimetaja lehe 57. numbrile antud intervjuus („Kuningriigi saladus“, 10.25). Möödunud nädalal jätkasime Blake’ist Märt Väljataga ja Vano Allsaluga Tähenduse teejuhtide 262. vestlusringis. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust,“ lisas Väljataga seal. „Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest.“
„Nad nagu kiskjaloomad raevutsevad valulaantes. Ulro ulmades kahetsevad oma inimheadust.“William Blake„Minu raamatusse ilmuvad kirjamehed, kes tegid tohutuid jõupingutusi, et murda välja teaduse poolt kammitsetud maailmast. Ja kõik nende katsed on vähem või rohkem ketserlikud,“ kirjutab Nobeli kirjandusauhinna laureaat Czesław Miłosz sissejuhatuses oma viis aastat tagasi Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas ilmunud teosele „Ulro maa“. Selle raamatu kõige sagedamini tsiteeritud autorid on nimeregistri järgi William Blake... Читать дальше...
Alustada võiks Vikipeediast: „Kujutlusvõime on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutav.“ Kujutlusvõime on mõtlemise, tunnete, tajumise ja tahte kõrval üks teadvuse funktsioonidest. See on katusmõiste, mille alla liigituvad õige mitmed ja erinevad mentaalsed protsessid.
Kui hakata väikelapsele asju nimetama – vaata, see on puu, ei, see pole lehm, see on koer – õpib ta küll maailma sildistama, ent kaotab midagi oma maagilisest ja vahetust tajust.
„Kui taju uksed puhastataks, paistaks meile kõik sellisena, nagu see on – lõpmatuna.”William Blake2019. aastal oli mul võimalus reisil Londonisse külastada Tate Britainis toimunud suurt William Blake’i tööde näitust. See näitus oli paljude jaoks üks olulisemaid pöördepunkte selle 18. sajandi kunstniku loomingu mõistmisel. Väljapanek näitas Blake’i vaataja jaoks tervikuna ning võttis temalt veidra müstiku sildi. Ka minu jaoks tõi see seni justkui kardinate varjus peitunud kunstniku oma teostega lavale, rambivalgusesse. Читать дальше...
Mäletan seda nagu eilset päeva, kui vanaema vestis lugusid imetabastest olevustest seitsme maa ja mere taga. Olgu tegemist salakavala rebase, seitsme kitsetalle või hoopis vapra Punamütsikesega, on jutud neist kangastunud mälusoppidesse ning elavad omasoodu. Seda eelkõige tänu kujutlusvõimele.
Meil on kalduvus pidada kujutlusvõimet isiklikuks: kunstnike, laste või uitmõtlejate pärusmaaks. Ometi juhivad kujutlused ühiskondi sama palju kui seadused või ressursid. Mida ei suudeta ette kujutada, seda ei suudeta luua; mida ei suudeta teisiti ette kujutada, seda ei suudeta muuta. William Blake’i „vaimu poolt sepistatud ahelad“ ei rääkinud pelgalt luulest, vaid nähtamatutest piiridest, mis sunnivad maailma võtma etteantuna.
Oma viimase aja loomingus tegelen jõuliste ja elujõuliste võsapuhmastega. Selle näilisele üksluisusele pakuvad tasakaalu totaalsed peenrad. Neid maale luues olen loobunud foto- ja muu pildimaterjali kasutamisest, et hoida meel puhas ja luua visioon enda sees – ilma kõrvalise teksti või kujundita. See on minu jaoks midagi matemaatilist: null on puhas lõuend, esimene pintslitõmme on üks, nende kaudu sünnib puhta meele ja visiooni vahendusel midagi uut – kaks.
Kujutlusvõime on pädevus anda millelegi kuju. See sõnapaar ei peaks eeldama, et kuju andmine toimub ainult abstraktsioonina. Selline hüpoteetiline nähtus nagu puuduv kujutlusvõime on harv kui mitte olematu, sest see avalduks täieliku seesmise teovõimetusena, välimisest rääkimata. Tavaliseks motiiviks kujutlemise suurendamisel on kujuteldava ja oleva sildumine. Kujutelm saab teoks, mis võib-olla sünnitab ka objekti. Sellesse süvenemata – mis oleks, kui hoopis teost või selle loodud objektist saaks kujutelm? Читать дальше...
Kui maailm oli pimeduses, magas jumal Višnu kosmoseookeanis. Tema asemeks oli tuhandepäine igavene madu Šeša, kes sümboliseerib aega. Višnu nabast kasvas välja lootoselill, puhtuse väljendus. Ja lootose õiel istub Brahma, looja jumal. Kui Višnu hingab välja, tekivad maailmad, kui ta hingab sisse, maailmad kaovad. Kui Brahma avab silmad, siis tekib maailm, kui ta silmad suleb, siis maailm kaob. Kumb on siin looja, kas Višnu või Brahma? Ilmselt mõlemad.
Huvi rahvusvärvides toitude vastu ärkab 24. veebruari eel paljudes. Kui lihtne või keeruline trikoloorivärvide köögis esilemanamine aga õigupoolest on?
Kui Eesti mees viimati taliolümpial medali võitis, polnud Henry Sildaru isegi mitte sündinud. Reedel šokeeris ta kogu Eestit, aga mitte iseennast.
Kui Peep Pillak poleks kirjutanud midagi muud peale ülevaadete ekspeditsioonidest Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri põrmu leidmiseks, oleks tal ikkagi koht eesti ajalooalase publitsistika parnassil. Need kaasakiskuvad lood võiksid inspireerida filmitegijaid, sest meie riigi esimese presidendi ja kaitseväe ülemjuhataja viimaste maiste jälgede otsingud Venemaal on täis pinget ja draamat, edu ja ebaõnne ning uskumatuid seiklusi, mis võimalikud vaid Venemaal.
A. H. Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimese osa kommenteeritud väljaanne, mis ilmus eesti kirjanduse päeval ja sada aastat pärast teose esmatrükki, kadus müügilt justkui soe sai. Samal ajal kui kirjandushuviline küsib, millal tulevad järgmiste osade kommentaarid, on väljaande eestvedaja Maarja Vaino kimpus raamatumüüjatega, kes tahaksid juba lettidel näha hästi mineva raamatu uut trükki.
Eesti rahvuskultuur sai alguse ja kujunes valgustuse ning romantismi raamistikus. Sellega seoses meenub kohe rootsi-saksa päritolu Keila koguduse pastori, prosaisti, tõlkija ning estofiili Otto Reinhold von Holtzi (1757–1828) vanas kirjaviisis 1817. aastal ilmunud «Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks».
Kui kirjanikule ja dramaturgile Ott Kiluskile pakuti võimalust kirjutada stsenaarium «Säärase mulgi» filmiversioonile, ei pidanud ta pikalt kõhklema. Ta oli ometigi dramatiseerinud «Säärase mulgi» Pärnu Endla teatrile ning lavastus osutus nõnda populaarseks, et seda mängiti mitu suve järjest.
Järjekordse liidu mängutoomine võib poliitiliste voolude ja voolukestega täidetud kirju pildi veelgi segasemaks muuta, kuid mingi nimi tuleks kooslusele anda, sest see võib aidata mõtestada järgmist ajastut meie poliitikas.
Saksamaa viimased avaldused viitavad, et riik valmistub lahkuma varsti juba kümme aastat töös olnud uue hävituslennuki arendamise ühisprojektist Prantsusmaaga.
Seoses kaitseväe paraadi ettevalmistamise ja läbiviimisega Tallinnas suletakse 24. veebruaril sõidukite liiklus ning piiratakse parkimist Vabaduse väljakul ja seda ümbritsevatel tänavatel. Ürituse peaproov viiakse läbi 23. veebruaril kella 19–23.59 Vabaduse väljakul ja seda ümbritsevatel tänavatel.
Kui president Lennart Meri kutsus üles Eesti Nokiat otsima, ei osanud ilmselt ei tema ega keegi teine arvata, et ta tegi oma üleskutse üritusel, mille korraldaja oli üks võimalikest Eesti Nokiatest.
Tänavu teaduse elutööpreemia pälvinud akadeemik Martin Zobeli elutöö on viinud Eesti ökoloogiateaduse maailma tippu. Tema arendatud liigifondi kontseptsioon on mõjutanud ökoloogilise teooria arengut samuti globaalses teadusruumis.
