intervjuu ⟩ Kaie Metsla ja Hardo Pajula intervjuu Kristjan Järviga: me peame aru saama, miks meile selline lipp sündis

Kaie: Järvide dünastia on maailmas kõige tuntum Eestist pärit muusikute suguvõsa. Kui nendelt paar aastat tagasi küsiti, mis on nende elu kõige suurem kingitus, siis vastasid nad üksmeelselt, et selleks on perekond. Hästi toimiv ja üksteist toetav perekond on suur õnn. Seetõttu on sobilik, et tänase perekonnale pühendatud lehenumbri intervjuu on Kristjan Järviga. Läinud aasta septembris saime osa Kristjan Järvi juhatatud kontserditest. Üks neist oli intiimsemat laadi paarisajale kuulajale korraldatud elamus. Teine oli Alexela Kontserdimajas toimunud hilissuvise Baltic Sea Philharmonicu ja Kristjani Saksamaa ning Itaalia turnee lõppkontsert. Meie lugu põimus kokku Veljo Tormisest, arhailistest pillidest, muusikarütmidest ja šamanistlikust elutunnetusest. Maarahva väe ja tarkuse elushoidmise juures on oluline see, kui suudame need seostada modernse tänapäevamaailmaga. Me ei saa ajas tagasi liikuda. Aga me saame hoida traditsioone, võtta minevikust kaasa parima, sobitada selle tänasesse ja tegutseda nii, et sellest oleks midagi edasi anda tuleviku tarvis.Hardo: Kui me esimeselt Kristjan Järvi kontserdilt koju jalutasime, ütlesin Kaiele, et see on see, mismoodi moodsa teaduse ja iidse tarkuse sulam tegelikkuses välja näeb. Nagu Kaie tänases intervjuus mainib, oli Tähenduse teejuhtide esimese numbri teema paradigma nihe. Kolm ja pool aastat ning 39 intervjuud hiljem on see mõiste omandanud oluliselt selgemad piirjooned. Sisuliselt käib jutt uuest epistemoloogiast. Nagu ütles lehe viiendas numbris (vt „Epistemoloogiline vahejuhtum Belgia politseiga“, 1.21) intervjueeritud Šveitsi antropoloog Jeremy Narby, tahab suur hulk inimesi seda võõrsõna kuuldes kohe plehku panna, sest nad arvavad, et edasiseks mõttevahetuseks on vaja doktorikraadi. Seetõttu me tänasest usutlusest seda sõna ei leia. Epistemoloogilised või tunnetusteoreetilised probleemid moodustavad minu jaoks aga selle jutuajamise ideelise selgroo: kuidas me teame seda, mida me teame? kuidas šamaanid teavad seda, mida nad teavad? kuidas teadlased teavad seda, mida nad teavad? Me võiksime vähemalt kaaluda võimalust, et järsku on animistlikust elutunnetusest lähtuvad põlisrahvad oma suhetes loodusega meist mõnevõrra targemad, arutles lehe 33. numbris Jeremy Narby kolleeg David Luke, sest ökoloogilise krahhi künnisele pole meid toonud mitte šamanistlik, vaid lääne teaduse materialistlik epistemoloogia.                                                        ...